Mägi oli õhtuks veel täiesti sõidetav vaatamata sellele, et õhutemperatuur oli veel  ka hilisõhtul plusspoolel 1 – 2 soojakraadi vahel.  Tuul üllatas vahetevahel jõuliste puhangutega. Telemarki sõitmiseks kasutasin  seekord veidi laiemat (122 – 95 – 122) suuska – Atomic “Patent”-i. Toimis nendes ilma- ja lumeoludes väga hästi. Kitsama suusaga poleks ehk nii mõnus olnud suhteliselt  märjas lumes nikerdada.  Mis nagu eriti meeldis, et ei mingeid tõstukijärjekordasid, mis näiteks nädalavahetusel Kuutsekal üsna tavalised kipuvad olema. Pimedas “rajalt kõrvale” ukerdama siiski ei läinud, kuid tundus mulle, et selles osas on Munakal potentsiaal olemas. Suusakrossi rada näiteks on väga lahe vaheldus… Muidugi tuleb endale aru anda, et siiski on vaid kaks nõlva ja lõppude lõpuks kõik ammendab ennast. Kolmest tunnist piisab täiesti, et endale mõnus ööuni ja väike lihaspinge jalgadesse järgmiseks päevaks talletada.

Telemarki harrastajana sooviks muidugi, et nõlva proofiil oleks ka nõlva ülemises osas järsem, sest just seal kipub kiirust pööreteks kõvasti vajaka jääma. No, aga selline see mägi juba kord on ja tore, et “rohelised” suusaharrastust  ikka  sallivad.

Väga positiivne elamus ja tahaks kindlasti veel ka päevavalguses Munakal Telemarki nikerdada.

100 gr võid

2½ dl nisujahu

1 sl suhkrut

2 sl vett

 Täidis:

3 – 4 õuna

2dl pohli

1dl fariinsuhkrut

2tl kartulijahu

Valmistamine:

1. Haki või jahu ja suhkruga segamini, kisa vesi ja sega kiirelt taignaks. Pane pooleks tunniks külma.

2. Suru ¾ taignast 24 cm  läbimõõduga koogivormi põhja ja äärtele;

3. Koori ja tükelda õunad õhukesteks viiludeks, lao põhjale. Puista peale pohlad. Raputa üle fariinsuhkru ja kartulijahu

seguga.

4. Järelejäänud tainast veereta peened vorstikesed ja kata täidis tainaribadega. Küpseta ahjus 200º C juures 30 minutit.

5. Serveeri ahjusoojalt koos külma vaniljejäätisega.

500 g maasikaid

200 g Cantucci-mandliküpsiseid

50 g muscovadosuhkrut

250 g mascarpone juustu

2 dl vahukoort

Sidrunikreem:

3 sidrunit

1/2 sidruni koor

150 g void

3 kananmunaa

250 g suhkrut

2 želatiinilehte

Pressi välja sidrunimahl, riivi juure ½ sidruni koor, lisa 2/3 suhkrust ja pane kastrulisse ning kuumuta. Leota zelatiin, pigista kuivaks ja sega kuuma segu hulka. Vahusta kanamunad 1/3 suhkruga. Lisa vähehaaval peenikese nirena vahustatud munasegu. Kuumuta pidevalt segades umbes 70 kraadini. Oluline, et segusse ei tekiks tükke. Kurna läbi tiheda sõela teise suuremasse nõusse ja jahuta sega juurde vahustatud mascarpone ja vahukoor. Laomandli küpsised, maasikas, kreem kihiti läbipaistvatesse plasttopsidesse ja kaunista muscavadosuhkruga.

Pärmitaigen

550g nisujahu, 2 munakollast, 400ml piima, 100gr võid, 2sl suhkrusiirupit või suhkrut, 1tl soola, 3 sl oliiviõli;  eelkergituseks 25 gr pärmi, 1tl suhkrusiirupit või suhkrut, 2- 3sl jahu.

Pärmist, suhkrust , jahust ja 200ml leigest piimast segada eelkergitustaigen ja lasta soojas kohas seista. Mõne aja pärast lisada ülejäänud jahu, toasoe või, ja lahtiklopitud munakollased, valada juurde vajalik kogus leiget piima ja segada taigen. Sõtkuda kuni taigen lööb nõu küljest lahti. Siis lisada oliiviõli ja sõtkuda see taignasse. Seejärel panna taigen jahuga ülepuistatud taignalauale ja lasta räti all tunnikese kerkida.

Samal ajal võib valmistada täidise.  Selle taignakoguse jaoks oleks tarvilik umbes kilo täidist. Minul tuli välja nii umbes 20 pirukat. Aga see sõltub sellest kui suuri pirukaid oled harjunud tegema. Täidise osas annaksin edasi vaid suunised. Näiteks: praetud sibul, hakkliha, küüslauk, keedetud riis ja muna, singi kuubikud,  ja maitseaineid oma äranägemise järgi või erinevaid juuste, päikesekäeskuivatatud tomateid, basturmad või salaamivorsti viile, õhukäeskuivatatud sinki, värskeid basiilikulehti. Ühesõnaga täidise osas saab fantaasial lasta lennata ja oluline protsessi juures on see, et keegi seda loomingut ka pärast sööks.

Kui taigen ja täidis valmis jagan mõlemad pallikesteks ja vormin pirukad. Täidise pallid olen veretanud jahus enne taignasse panemist. Täidise palli kuju võiks jäljendada piruka kuju, sest kui pirukas on pikliku kujuga ja täidis ümmargune, siis tuleb tublisti saia süüa enne kui lihani jõuab… Ei ole tore.  Kõige lõpuks määrin lahtiklopitud munaga. Kui ei soovi väga tumedat tooni pirukale võib lahtiklopitud munasegu lahjendada veega.

Küpsetan esimesed kümme minutit ringõhuga ahjus 200 kraadi juures ja seejärel alandan temperatuuri 175 kraadini ja lasen paarkümmend minutit olla. Ahjus hoidmise aeg sõltub ka piruka suurusest. Minul olid suuremad pirukad ja seetõttu ka pikem aeg.

Kui ei taha krõbedamat koorikut pirukale võib lasta pirukatel peale ahjust välja võtmist pisut tõmmata rätiku all.

Kogu pirukavalmistamise operatsiooniks peaks varuma vähemasti paar tundi aega.

Kui ahjust tulnud pirukad kiiresti maha jahutada ja pakkida kilekottidesse ning seejärel  panna sügavkülma on järgmisel nädalal sealt  neid nälja korral mõnus võtta. Mikrosse – sulatus ja soojendus. Kes on harjunud tööle oma ampsu kaasa võtma ei peagi vaeva sulatamisega nägema, sest lõunapausiks on pirukas juba sulanud. Head katsetamist!

   Kiiduväärt sõnu saab öelda Kuutsemäe infrastruktuuri ja teenuste aadressil, mis on kõvasti kosunud võrreldes näiteks aastaga 1997 kui sai veel puglatõstuki abil mäkke tõustud. Sellel nädalavahetusel olevat personali sõnul olnud Kuutsemäel hooaja suusatajate rekord. Arvu ma küll teada ei saanud, aga eks viieminutilised liftijärjekorrad räägivad enda eest.

   Laupäeva õhtul enne mäe sulgemist suutis mäepersonal tõsiselt üllatada. Tõusin viimase ankruga üles ja ühtäkki suleti tõstuk paarkümmend meetrit enne ankrult mahatuleku kohta.  No hästi juhtub. Seejärel mäest hooga alla tuisates (olin kuskil poole nõlva peal) kustutati ühtäkki tagatipuks tuled kogu mäel. Avastasin ennast suurel kiirusel keset kottpimedust. Päris hirmutav kogemus suusatada pimedas… Ei soovita proovida. Alla ma sain ja terveks ma jäin, kuid kõik oleks võinud ka teisiti lõppeda…

Temperatuur oli 16 külmakraadi, tuult ei olnud. Nõlvad olid kohati jääs.