veebruar 2012

Põhi:

100 gr võid

2½ dl nisujahu

1 sl suhkrut

2 sl vett

 Täidis:

3 – 4 õuna

2dl pohli

1dl fariinsuhkrut

2tl kartulijahu

 

Valmistamine:

1. Haki või jahu ja suhkruga segamini, kisa vesi ja sega kiirelt taignaks. Pane pooleks tunniks külma.

2. Suru ¾ taignast 24 cm  läbimõõduga koogivormi põhja ja äärtele;

3. Koori ja tükelda õunad õhukesteks viiludeks, lao põhjale. Puista peale pohlad. Raputa üle fariinsuhkru ja kartulijahu

seguga.

4. Järelejäänud tainast veereta peened vorstikesed ja kata täidis tainaribadega. Küpseta ahjus 200º C juures 30 minutit.

5. Serveeri ahjusoojalt koos külma vaniljejäätisega.

 

Postitatud rubriiki Kokandus / Kommentaare pole /

Maasikad sidrunikreemiga

 

500 g maasikaid

200 g Cantucci-mandliküpsiseid

50 g muscovadosuhkrut

250 g mascarpone juustu

2 dl vahukoort

 

Sidrunikreem:

3 sidrunit

1/2 sidruni koor

150 g void

3 kananmunaa

250 g suhkrut

2 želatiinilehte

Pressi välja sidrunimahl, riivi juure ½ sidruni koor, lisa 2/3 suhkrust ja pane kastrulisse ning kuumuta. Leota zelatiin, pigista kuivaks ja sega kuuma segu hulka. Vahusta kanamunad 1/3 suhkruga. Lisa vähehaaval peenikese nirena vahustatud munasegu. Kuumuta pidevalt segades umbes 70 kraadini. Oluline, et segusse ei tekiks tükke. Kurna läbi tiheda sõela teise suuremasse nõusse ja jahuta sega juurde vahustatud mascarpone ja vahukoor. Laomandli küpsised, maasikas, kreem kihiti läbipaistvatesse plasttopsidesse ja kaunista muscavadosuhkruga.

 

 

Postitatud rubriiki Kokandus / Kommentaare pole /

Panen kirja vaid pärmitaigna retsepti ja juhised täidise valmistamise osas.

Pärmitaigen

550g nisujahu, 2 munakollast, 400ml piima, 100gr võid, 2sl suhkrusiirupit või suhkrut, 1tl soola, 3 sl oliiviõli;  eelkergituseks 25 gr pärmi, 1tl suhkrusiirupit või suhkrut, 2- 3sl jahu.

Pärmist, suhkrust , jahust ja 200ml leigest piimast segada eelkergitustaigen ja lasta soojas kohas seista. Mõne aja pärast lisada ülejäänud jahu, toasoe või, ja lahtiklopitud munakollased, valada juurde vajalik kogus leiget piima ja segada taigen. Sõtkuda kuni taigen lööb nõu küljest lahti. Siis lisada oliiviõli ja sõtkuda see taignasse. Seejärel panna taigen jahuga ülepuistatud taignalauale ja lasta räti all tunnikese kerkida.

Samal ajal võib valmistada täidise.  Selle taignakoguse jaoks oleks tarvilik umbes kilo täidist. Minul tuli välja nii umbes 20 pirukat. Aga see sõltub sellest kui suuri pirukaid oled harjunud tegema. Täidise osas annaksin edasi vaid suunised. Näiteks: praetud sibul, hakkliha, küüslauk, keedetud riis ja muna, singi kuubikud,  ja maitseaineid oma äranägemise järgi või erinevaid juuste, päikesekäeskuivatatud tomateid, basturmad või salaamivorsti viile, õhukäeskuivatatud sinki, värskeid basiilikulehti. Ühesõnaga täidise osas saab fantaasial lasta lennata ja oluline protsessi juures on see, et keegi seda loomingut ka pärast sööks.

Kui taigen ja täidis valmis jagan mõlemad pallikesteks ja vormin pirukad. Täidise pallid olen veretanud jahus enne taignasse panemist. Täidise palli kuju võiks jäljendada piruka kuju, sest kui pirukas on pikliku kujuga ja täidis ümmargune, siis tuleb tublisti saia süüa enne kui lihani jõuab… Ei ole tore.  Kõige lõpuks määrin lahtiklopitud munaga. Kui ei soovi väga tumedat tooni pirukale võib lahtiklopitud munasegu lahjendada veega.

Küpsetan esimesed kümme minutit ringõhuga ahjus 200 kraadi juures ja seejärel alandan temperatuuri 175 kraadini ja lasen paarkümmend minutit olla. Ahjus hoidmise aeg sõltub ka piruka suurusest. Minul olid suuremad pirukad ja seetõttu ka pikem aeg.

Kui ei taha krõbedamat koorikut pirukale võib lasta pirukatel peale ahjust välja võtmist pisut tõmmata rätiku all.

Kogu pirukavalmistamise operatsiooniks peaks varuma vähemasti paar tundi aega.

Kui ahjust tulnud pirukad kiiresti maha jahutada ja pakkida kilekottidesse ning seejärel  panna sügavkülma on järgmisel nädalal sealt  neid nälja korral mõnus võtta. Mikrosse – sulatus ja soojendus. Kes on harjunud tööle oma ampsu kaasa võtma ei peagi vaeva sulatamisega nägema, sest lõunapausiks on pirukas juba sulanud. Head katsetamist!

Postitatud rubriiki Kokandus / Kommentaare pole /

   Sellel nädalavahetusel veendusin taas, et vaatamata kuueteistkümnele külmakraadile toimib Kuutsemäe puhkekeskus nagu kellavärk.  Meie oma kodumaine koht suusatamise õppimiseks ja harjutamiseks enne laia maailma suurematesse suusakeskustesse siirdumist. Minu meelest on eriti sobilikud harjutamiseks just tagumised nõlvad, mis on sobiliku pikkusega igas mõttes (kiiresti alla ja üles tagasi). Telemark`i harrastamise seisukohast on nõlva proofilid alustamiseks ja harjutamiseks samuti head. Suusataja saab laskudes sisse sobiva kiiruse, et pöörded tehniliselt õnnestuksid. Ja kes veel Telemark suusaga ekstra trenni tahab võib proovida tõuskarvadega mäkke ronida ja see on elamus omaette…  Olen nüüd kahel talvel käinud oma Tele-mark`i tehnikat Kuutsemäel parandamas ja olen nii harjutuskoha kui ka tule-musega päris rahul. Meele kurvaks teeb tõsiasi, et Põhjamaades populaarne suustamisviis pole Eestis veel populaarsust kogunud. 

   Kiiduväärt sõnu saab öelda Kuutsemäe infrastruktuuri ja teenuste aadressil, mis on kõvasti kosunud võrreldes näiteks aastaga 1997 kui sai veel puglatõstuki abil mäkke tõustud. Sellel nädalavahetusel olevat personali sõnul olnud Kuutsemäel hooaja suusatajate rekord. Arvu ma küll teada ei saanud, aga eks viieminutilised liftijärjekorrad räägivad enda eest.

   Laupäeva õhtul enne mäe sulgemist suutis mäepersonal tõsiselt üllatada. Tõusin viimase ankruga üles ja ühtäkki suleti tõstuk paarkümmend meetrit enne ankrult mahatuleku kohta.  No hästi juhtub. Seejärel mäest hooga alla tuisates (olin kuskil poole nõlva peal) kustutati ühtäkki tagatipuks tuled kogu mäel. Avastasin ennast suurel kiirusel keset kottpimedust. Päris hirmutav kogemus suusatada pimedas… Ei soovita proovida. Alla ma sain ja terveks ma jäin, kuid kõik oleks võinud ka teisiti lõppeda…

Temperatuur oli 16 külmakraadi, tuult ei olnud. Nõlvad olid kohati jääs.

 

Postitatud rubriiki Telemark suusatamine / Kommentaare pole /

Milliseks kujuneb jahiaasta 2012 Vana – Vigalas on küsimus, mis kindlasti kõiki Vana – Vigala Jahiseltsi liikmeid erutab. Kui palju kurja teeb külm talv sellel aastal loomadele ja kas on metsasõprade jaoks võimalik veel midagi ära teha, et kurjasid ilmaolusid leevendada?

Vuokatti suusakeskusest Soomes on kaks kogemust, üks pärineb käesoleva aasta  jaanuari ja teine möödunud aasta aprilli kuust. Jaanuaris on Vuokattis temperatuurid üldiselt väga madalad ja kohalike sõnul pole ime kui temperatuur langeb alla 15 külmakraadi. Mask tasuks igaks juhuks kotti visata ja võiks ka mõelda kinnas-te külmataluvuse peale.

Seevastu aprillis on väga mõnus ja võimalik päikesepaistelise ilmaga suisa särgiväel suusatada…

Õnneks on suurem osa nõlvasid puude varjus ja seega tuul ja päike väga kurja ei tee. Peanõlval on lahtine tooltõstuk paralleelselt ankurtõstukiga. Tooltõstuk lõpetab tegevuse mõned tunnid enne mäe sulgemist ja jääb vaid ankur… Kui on palju rahvast mäel, siis on kasulik valida ankur, mis on siis kiirem vahend ülessaamiseks.

Nõlvade (punaste) proofiilid on huvitavad ja nõlvad on üldiselt hästi hooldatud. Kevadel on päikesepaistelise ilmaga suusa libisema saamisega (eriti sinistel nõlvadel) ikka tegu, aga kui määrida, siis pole see siiski võimatu.

Mõlemal korral oleme kasutanud majutuseks kohalikku SOKOS hotelli. Suhteliselt normaalne hinna – kvaliteedi suhe. Plussiks kindlasti luksuslik suusamäärimisruum ja korralik hommikusöök.  Suusamäärimisruumis oli veel viimati kolm riietekuivatuskappi ja lukustatavad kapid saabaste ja muu jaoks. Boonusena hästivarustatud jõusaal ja saun. Mõnus on see, et hommikul pääseb peale jõusaali kohe sauna juba kella seitsmest. Miinus kindlasti see, et mingit after ski värki ei ole. Disko, karaoke nädala-vahetustel. Eraldi äramärkimist väärib tasuta juhtmega internet tubades ja Wi-fi kogu hotellis.

Selline võimalus tuleb meelde veel, et kui ei viitsi suusmäärmisega jamada, siis saab jätta suusavarustuse lukustatavatesse kappidesse pealifti juures. Toppisime kappi nelja inimese suusad, kepid, kiivrid. Ööpäeva kapirent oli vist 5.- eurot, mis nelja peale pole just palju.  Hommikul võtad kuivad, soojad asjad ja mäele. Mõnus!

Toitlustamisega mäel muret pole – kohvikuid jätkub igale poole.

 Telemarki harrastajana lisaksin, et täitsa mitmekülgsed nõlvad, soblikud proofiilid ja on palju erinevaid võimalusi Telemarki suuskadega nikerdamiseks.

Samuti Caravani inimesena soovitaksin  (eriti mõnus on kevadel), sest saad oma auto parkida praktiliselt pealifti juurde mõistagi kui juhtub kohti olema. Väga luks.

Soovitan kaasa võtta ka murdmaa varustuse kui mägi ennast ammendab võib murdmaad nautida. Tõeliselt hea kvaliteediga suusarajad, kuna Vuokattis on ka suusakool. Jaanuaris oli Venemaa murdmaa koondis treeninglaagris.

Kokkuvõttes vahelduseks täitsa ok koht, kuid kahe – kolme päevaga mäesuusa mõttes ammendab ennast.

Postitatud rubriiki Telemark suusatamine / Kommentaare pole /